Ega ma ei tea, palju see on. Aga niisama ilus.
Ma käisin Iidaga ja oma klassiga Hollandi reisil. Ja enne seda, kui kodus asju pakkisin, siis vaatasin, et võtaks mingi raamatu kaasa riiulist. Ja kuigi enamus meie raamatutest on alles Kudjapel kokku pakituna pööningul kastides, on siin ka ikkagi ühe raamaturiiuli jagu raamatuid tekkinud. Aga mitte ühtegi sellist raamatut ei leidnud, mida tahaks lugeda. Või õigemini, olgem ausad, sellist, mida oleks käepärane kaasa võtta. Huvitavaid oli küll. Aga no kilose raamatuga ei viitsi ju eriti ringi jalutada.
Ja siis, meie suurepärane reisijuht, tegi bussis ühe sellise triki, et jagas lastele Loomingu Raamatukogu kirjandust, olles Rootsis, rootsi autoreid, et siis nendest väike pilt tekiks. Ja see oli päris mõnus. Mitte võibolla küll niiväga see osa, kus neid pärast lühidalt tutvustati, aga üleüldse mõte sellest, et sellist asja teha ja et just sõidetava maa autoreid ja et just Loomingu Raamatukogu väljaandeid. Nii et mõnus. Mul on kahju, et ma ise sealt midagi lugeda ei võtnud. Ja mul on ka kahju, et seal ei olnud Jonas Gardelli loomingut. Aga see selleks.
Saturday, April 10, 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment